Alumiiniumakna- ja ustehoolduse nipid: täielik juhend rooste vältimiseks, puhastamiseks ja müra kõrvaldamiseks

Alumiiniumaknad ja -uksed on koduperemehed hinnanud nende vastupidavuse, elegantse välimuse ja ilmastikukindluse tõttu. Teisiti kui puidust analoogid, mis venivad, või terasest konstruktsioonid, mis lihtsalt roostetavad, pakub alumiiniumium madala hooldustaseme lahenduse – kuid ainult siis, kui neid õigesti hooldada . Aja jooksul võib vihm, tolm ja igapäevane kasutus teha oma märki: võivad ilmneda silmakirpevad plekid, kleepuv tööpõhimõte või tüütud kargamised. Hea uudis on see, et mõne lihtsa harjumuse ja sihitud paranduste abil saate hoida oma alumiiniumaknaid ja -uksi aastakümneid värskena väljanäovana ja sujuva tööga. See juhend selgitab kõike, mida peate teadma rooste vältimise, õige puhastamise ja need tüütu mürad kõrvaldamise kohta.

Alustame rooste ennetamisega—jah, isegi alumiiniumil võivad tekkida „rooste meenutavad” probleemid. Kuigi puhas alumiinium ei rooste orjinal mõttes (see on raudoksiid), võib sellel tekkida alumiiniumoksid , tuhm, pulbriline kate, või korrodeeruda piirkondades, kus see on kokkupuutes teiste metallidega (näiteks teraspuude) või on soolase veega kokku puutunud (rannikualadel). Ennetamise võtmeks on niiskuse ja saasteainete pikkajalise kinnijäämise ärahoidmine pinnal.

Alustage regulaarsetest kontrollidest, keskendudes liigestele, tarvikutele ja aladele, kus alumiinium kohtub teiste materjalidega. Pärast hoovihma või tormi puhastage raamid kuiva mikrokiudlapiga, et eemaldada üleliigne niiskus. Rannikuelamute puhul peske raamid kord kuus värskes vees, et eemaldada soola jäägid – sool on alumiiniumi suurimatest vaenlastest. Kui märkate väikesi kriimustusi kaitsekatte (puderkatte, mis annab alumiiniumile värvi) peal, parandage need viivitamatult vastava alumiiniumi retusseerimisvärvi abil. See loob barjääri niiskuse vastu. Lisaks vältige terasvati või abrasiivseid tööriistu, mis võivad kaitsekate scratchida; isegi pisikesed kriimustused võivad muutuda korrosiooni sisenemiskohtadeks.

Järgmisena hoidke oma alumiiniumaknaid ja -uksi nagu uued, õppides neid õigesti puhastama. Suurim viga, mille elamute omanikud teevad, on agressiivsete keemiliste ainete – ammoniaagi, valgendaja või hoonevate puhastusvahendite – kasutamine, mis eemaldavad kaitsekatte ja kahjustavad pindtööd. Kasutage raamide ja klaaside puhastamiseks pehmeid, mittehoonevaid lahuseid.

Tavaliseks puhastuseks: segage mõni tilk pehmet nõudepesevahendit soojasse vette. Märgutage pehme spets või mikrokiudlapp lahusesse ja puhastage raamide pindu ringliikumistes, pöörates erilist tähelepanu mustadele kohtadele, nagu aknakarbid või ukskäepidemed. Loputage hoolega puhta veega, et eemaldada pesuvahendi jäägid, ja kuivatage lintvaba lapiga, et vältida veekoopasid. Jäätunud plekkide (nagu kõva veejäägid või linnupraht) korral valmistage tomatel ja veest pasta, kantke see õrnalt lapiga üles ja laske 5–10 minutiks seista enne loputamist. Klaasi puhastamiseks kasutage ammoniaagivaba klaasipuhastajat või valmistage ise segu, segades võrdsetes osades valge äädiku ja vee – see eemaldab mustuse, ohutult alumiiniumraami rikkumata.

Ärge unustage rööpe ja sooned! Need piirkonnad koguvad tolmu, mustust ja prügi, mis võib põhjustada ebaefektiivset liikumist või korrosiooni. Kasutage väikest harja (vana hambahari sobib suurepäraselt), et lõdvendada prügi, seejärel imetage see ära. Puhastage rööpad niiskelt lapiga, mida on kasutatud seebiga soojas vees, kuivatage need ja kantke peale õrna kihi silikoonmäärit, et akna või ukse libisemine jääks sujuvaks (vältige õljuspõhiseid määreaineid, kuna need tõmbavad rohkem mustust).

Nüüd lahendame ühte kõige tüütamaid probleeme: kraaksubad või mürgised alumiiniumaknad ja -uksed. Põhjuseks on tavaliselt hõõrde, mis tekib liikuvate osade – silubrite, rullide või lukkude – vahel, mis on kuivad või kogunud prügi. Neid müragaid on kiire parandada ja selleks on vaja minimaalselt tööriistu .

Kreksuvate silpmete jaoks: Alustage silpmetel oleva mustuse ja vana libestusaine eemaldamisest niiske lapiga. Kui silpmid on kuivad, kantake nende otsale väike kogus silikoonlibestit või vaseliini. Avage ja sulgege uks või aken mitu korda, et libestit silpmetesse töötada. Libistavate akende või ukste puhul, mis kraksub või kreksuvad, on probleemiks sageli mustad või kuivad rullid. Eemaldage tiib (järgige tootja juhiseid) ja puhastage rullid seebilapiga. Kuivatage need hoolikalt ja kantke peale kerge silikoonlibestuse. Kui rullid on kulunud (otsige pragusid või ebakindlat kulumist), asendage need – need on odavad ja lihtsalt saadaval tarvikupoodides.

Häälsete lukkude remontimiseks kandke klahviliuku sisse väike kogus kuiva libestit (näiteks grafiitpulbrit) ja liigutage klahvi mõne korra sisse ja välja. Vältige vedelaid libeste, kuna need võivad ajapikku lukumehhanismi ummistada.

Lõpetuseks on alumiiniumaknad ja -uksed targaks investeeringuks ning nende väikese hooldusvajaduse maine püsib tõelisena – kui hoolitsete nende eest järjepidevalt ja lihtsalt. Rõhutades rooste vältimist (niiskuse kontroll ja väikesed parandustööd), õrn puhtaks tegemist (vältige agressiivseid kemikaale!) ja sihendatud müra kõrvaldamist (määrige ja puhastage liikuvaid osi), tagate, et teie alumiiniumkonstruktsioonid säilitaksid oma funktsionaalsuse ja ilu aastaid. Parim osa? Need ülesanded võtavad iga kuu vaid mõne minuti, kuid tasuvus on kümnenditepikkune usaldusväärne toimimine. Teie kodu esiletulek ja rahu tunnevad seda tänuks.